Arstiteadlase Henrik Koppeli eluaastad 1863-1944 ulatuvad eesti rahvusliku ärkamise ajast kuni nõukogude okupatsioonini. Ta oli kodulinnas Tartus üks kõige tuntum ja austatum kodanik. Ta oli seotud paljude oma aja kultuuri ja ühiskondlike liikumistega. Nii saigi temast Eesti Vabariigi ajal Tartu ülikooli esimene ametlik rektor.

Usuteadlane, ajaloolane, Tartu Ülikooli kauaaegne rektor, EELK peapiiskop. Johan Kõpp oli paljude rahvusliku liikumise suurkujude kaasaegne ja vaimsuse edasikandja. Tema kodu Laitses külastasid nii Juhan Liiv kui ka Jaan Tõnisson. Oma õpilaste hulka võis ta lugeda nii Jüri Uluotsa kui ka Johannes Varese.

Folklorist, usundiloolane, keeleteadlane, rahvuslane, suur liivlaste sõber, akadeemik. Oskar Loorits jõudis oma elu jooksul palju korda saata. Ta oli andekas uurija, hea sulega kirjutaja, süstematiseerija, organiseerija. Aga tema käitumine oli ettearvamatu ja iseloom keeruline. Oskar Looritsa pärand eesti kultuurilukku on rikkalik ega ole aastatega tuhmunud.

Akadeemik, eesti põlevkivikeemia üks rajajaid, Tallinna Tehnikaülikooli rektor Paul Kogerman jõudis oma ligi 60 eluaasta ajal olla ka haridusminister, õpikute autor, mitme teadusseltsi aktiivne liige. Ta sai tunda nii edu ja tunnustust kui ka laimu ning ebaõiglast tagakiusamist.

Usuteadlane, ajaloolane, Tartu Ülikooli kauaaegne rektor, EELK peapiiskop. Johan Kõpp oli paljude rahvusliku liikumise suurkujude kaasaegne ja vaimsuse edasikandja. Tema kodu Laitses külastasid nii Juhan Liiv kui ka Jaan Tõnisson. Oma õpilaste hulka võis ta lugeda nii Jüri Uluotsa kui ka Johannes Varese.

Neurokirurg, akadeemik, rahvusvaheliselt tuntud teadlane. Ludvig Puusepp oli juba 45 aastat vana ja tunnustust leidnud meedik kui ta otsustas Nõukogude Venemaalt Eestisse opteeruda. Tartu Ülikoolis võeti ta hästi vastu. Tema panust neuroloogia ja neurokirurgia arengusse tunnustatakse tänapäevani.

Teodor Lippmaa õppis ja sai oma teaduskraadid eestikeelses Tartu Ülikoolis. Ta oli Eesti botaanik, uuris Eesti taimkatet, aga taimed ei tunnista riigipiire. Nii viisid ka Lippmaa uurimisretked teda mitmele poole maailma ja nii levisid ka tema tööd maailmas, hoolimata sellest, et mõnigi sai kirja eesti keeles. Tema viljaka tegevuse aastad olid seotud Tartu Laia tänavaga, kus tollal oli ülikooli botaanikaaed, botaanikainstituut ja kuhu sai tööruumid ka Eesti Teaduste Akadeemia.

Edgar Kant asus 1919.aastal Tartu Ülikooli matemaatika-loodusteaduskonnas geograafiat õppima. Ta oli Soomest kutsutud geograafiaprofessori Granö õpilane. Asustuse ja inimtegevuse uurimine oli tollal uus ja moodne uurimissuund. Kanti magistritöö tegi Tartust ühe mitmekülgselt uuritud linna juba 1927. aastal. Saksa okupatsiooniajal määrati Edgar Kant Tartu Ülikooli rektoriks. Ülikooli töö sõja-aastail ei katkenud, professor Kant ise aga siirdus 1944. aastal pagulasena Rootsi. Elu lõpul töötas ta geograafiaprofessorina Lundi ülikoolis.

Jalutuskepi, piibu ja musta baretiga professor Heinrich Riikoja on paljudel tartlastel tänini meeles. Ta oli zooloog, eesti hüdrobioloogia rajaja, paljude loodusteadlaste õpetaja ja erialase terminoloogia looja. 53 päeva oma elust oli ta olnud ka Tartu Ülikooli rektor.

Professor Voldemar Vaga on eesti kunstiteaduse ja kunstiajaloo tundmise sünonüüm. Ta õpetas värvide ja vormide maailma nii Tartu ülikoolis kui ka Pallases ning on paljude raamatute autor. Tema eluaastad olid 1899 -1999. Ta tegi kaasa ja elas läbi Eesti ajaloo järsud muutused. Tema õpilased ja õpilaste õpilased on enamik eesti kunstiteadlasi ning kunstnikke.