Necesita iniciar sesión para marcar los episodios como vistos. Iniciar Sesión o registrarse.
Temporada 4
Fecha de emisión
Nov 03, 2013
Ta rajas moodsa tehnoloogiaga klaasitööstuse, mis valmistas kauni kujundusega lauanõusid ja tarbeesemeid. Tema toodangul oli müügiedu Eestis ja mujal, Araabiani välja. Lorupi klaasnõusid
.. show full overview
Ta rajas moodsa tehnoloogiaga klaasitööstuse, mis valmistas kauni kujundusega lauanõusid ja tarbeesemeid. Tema toodangul oli müügiedu Eestis ja mujal, Araabiani välja. Lorupi klaasnõusid leidub tänaseni paljude eesti kodude puhvetikappides. Johannes Lorup ise oli kõigest 42 aastat vana, kui ta Siberi vangilaagris suri.
Fecha de emisión
Nov 10, 2013
Rohkem kui 100 aastat on Tallinnas, Kopli tänava ääres paiknenud võimsate paekivist tootmishoonetega masinaehitustehas, mille rajas Franz Joachim Heinrich Krull. Kokku on kolm Franz
.. show full overview
Rohkem kui 100 aastat on Tallinnas, Kopli tänava ääres paiknenud võimsate paekivist tootmishoonetega masinaehitustehas, mille rajas Franz Joachim Heinrich Krull. Kokku on kolm Franz Krulli nimelist meest selle tehasega seotud olnud ja samuti suur hulk häid insenere ning oskustöölisi. Tehase toodang on olnud vajalik, olgu riigivõim milline tahes. Kuid aeg teeb oma tööd... Saate autor Mati Talvik, re?issöör Indrek Kangur.
Fecha de emisión
Nov 17, 2013
Vennad Kolla ja Karl olid Sangaste talupoisid, kes said hea koolihariduse ning kellel oli piisavalt ettevõtlikkust ja head ärivaimu. Nende KAWE sai tuntuks maiustajate seas nii Eestis
.. show full overview
Vennad Kolla ja Karl olid Sangaste talupoisid, kes said hea koolihariduse ning kellel oli piisavalt ettevõtlikkust ja head ärivaimu. Nende KAWE sai tuntuks maiustajate seas nii Eestis kui ka mujal. Meil on põhjust neid mäletada, sest head kodumaal toodetud šokolaadi saame nautida praegugi! Saate autor Mati Talvik, režissöör Indrek Kangur.
Fecha de emisión
Nov 24, 2013
Tuletikk on iseenesest üks lihtne ja väike asi. Aga väga tarvilik. Eriti siin põhjamaades, kus inimesed elusat tuld vajavad ja hindavad. Seepärast on väikeste tikkude tootmine ja müümine
.. show full overview
Tuletikk on iseenesest üks lihtne ja väike asi. Aga väga tarvilik. Eriti siin põhjamaades, kus inimesed elusat tuld vajavad ja hindavad. Seepärast on väikeste tikkude tootmine ja müümine suur äri, millega võib rikkaks saada, aga ka pankrotti minna. Mees, kes Eestisse tuletikkude valmistamiseks päris vabriku rajas, oli Viljandimaalt pärit Eduard Pohl. Saate autor Mati Talvik, re?issöör Indrek Kangur.
Fecha de emisión
Dic 01, 2013
Kopli poolsaarest hakkas üle-eelmise sajandi lõpus kujunema Tallinna olulisem tööstuspiirkond. Tekstiiliettevõte ? rahvasuus Sitsi vabrikuks hüütu - oli siin esimene suurettevõte,
.. show full overview
Kopli poolsaarest hakkas üle-eelmise sajandi lõpus kujunema Tallinna olulisem tööstuspiirkond. Tekstiiliettevõte ? rahvasuus Sitsi vabrikuks hüütu - oli siin esimene suurettevõte, ajakohase tootmishoone ja töötajatele mõeldud elamutega. Vabrikus toodetud kangastel oli turul edu. Paraku said juhatuse liikmed Isak Citron ja Konstantin Wachmann kuulsaks ka sõjaeelse Eesti suurima finantspettusega. Saate autor Mati Talvik, re?issöör Indrek Kangur.
Fecha de emisión
Dic 08, 2013
Nikolai Langebrauni portselani dekoreerimise töökoja toodang oli sõjaeelses Eestis populaarne. Küllap sellepärast, et see oli mitmekesine ja midagi leidus igale maitsele - kellele
.. show full overview
Nikolai Langebrauni portselani dekoreerimise töökoja toodang oli sõjaeelses Eestis populaarne. Küllap sellepärast, et see oli mitmekesine ja midagi leidus igale maitsele - kellele naiivsevõitu ilupildikesega tass-taldrik, kellele rahvuslik ornamendiga serviis, kellele soliidne kuld- või hõbedekoor. Langebraun oli leidlik ja hea vaistuga ärimees. Saate autor Mati Talvik, re?issöör Indrek Kangur.
Fecha de emisión
Dic 15, 2013
Aastanumber oli 1907, kui üks noor mees Paul Mullik(as) Tartus telefonide tootmise algatas. Siis ja veel palju aastakümneid hiljemgi nägi telefon sootuks teistsugune välja, kui meie
.. show full overview
Aastanumber oli 1907, kui üks noor mees Paul Mullik(as) Tartus telefonide tootmise algatas. Siis ja veel palju aastakümneid hiljemgi nägi telefon sootuks teistsugune välja, kui meie praegune igapäevane sidevahend. Aga Tartu Telefonivabriku lugu tasub meenutamist. Saate tegid stsenarist Mati Talvik ja režissöör Indrek Kangur.
Fecha de emisión
Dic 22, 2013
Puhkide perekond on küllap üks võimsamaid Eesti ettevõtluse senises ajaloos. Viis venda Puhki olid targad ärimehed ja missioonitundelised ühiskonnategelased. Vaatamata kõigile
.. show full overview
Puhkide perekond on küllap üks võimsamaid Eesti ettevõtluse senises ajaloos. Viis venda Puhki olid targad ärimehed ja missioonitundelised ühiskonnategelased. Vaatamata kõigile saatuselöökidele ja muutunud maailmale on Puhkide äri järjepidevus olnud katkematu. Täna tegutsetakse jälle Soome lahe mõlemal kaldal. Saate tegid Mati Talvik ja Indrek Kangur.
Fecha de emisión
Dic 29, 2013
Efraim Lerenmann asutas Rauaniidi-nimelise ettevõtte juba 1919. aastal. Toodeti paelu, sukki-sokke, ka kleidi- ja ülikonnariiet. 1933. aastal sai valmis ilus ja ajakohane vabrikuhoone.
.. show full overview
Efraim Lerenmann asutas Rauaniidi-nimelise ettevõtte juba 1919. aastal. Toodeti paelu, sukki-sokke, ka kleidi- ja ülikonnariiet. 1933. aastal sai valmis ilus ja ajakohane vabrikuhoone. Sukki-sokke tehti seal nõukogude ajal ja tehakse praegugi. Veel hiljaaegu ei osanud aga keegi arvata, et sellest majast saab Eesti Kunstiakadeemia uus kodu. Saate autor Mati Talvik, režissöör Indrek Kangur.
Fecha de emisión
Ene 05, 2014
Ärimees Hans Vinnal hakkas Eestis autosid müüma ajal, kui oli juba selge, et autod on tulnud, ja jäävad. Omajagu glamuuri ja põnevust selle sõiduriista ümber oli, aga inimesed harjuvad
.. show full overview
Ärimees Hans Vinnal hakkas Eestis autosid müüma ajal, kui oli juba selge, et autod on tulnud, ja jäävad. Omajagu glamuuri ja põnevust selle sõiduriista ümber oli, aga inimesed harjuvad uute ning mugavate asjadega kiiresti. Vinnal oli edukas ärimees, helde käega metseen ja ühiskonnategelane, eetiline inimene. Paraku hukkus ta autoõnnetuses juba 1928. aastal. Saate tegid Mati Talvik ja Indrek Kangur.
Fecha de emisión
Ene 12, 2014
Märt Raud oli Viljandimaalt pärit, tubli sepa poeg. Ta sai hariduse Riia polütehnikumis ja töötas ehitusalal. Saatuslike ja küllap õnnelike juhuste läbi sattus ta aga uurima eesti
.. show full overview
Märt Raud oli Viljandimaalt pärit, tubli sepa poeg. Ta sai hariduse Riia polütehnikumis ja töötas ehitusalal. Saatuslike ja küllap õnnelike juhuste läbi sattus ta aga uurima eesti põlevkivi ning ettevõtliku mehena asus ta juba 1918. aastal Eesti põlevkivitööstuse etteotsa. Saate tegid Mati Talvik ja Indrek Kangur.
Fecha de emisión
Ene 19, 2014
Klaverimeister Ernst Hiisi 92 aastat kestnud elu jooksul muutus maailm tundmatuseni: sõjad algasid ja lõppesid, riigikorrad vahetusid. Oma ametile pühendunud meister aga tegutses ? läbi
.. show full overview
Klaverimeister Ernst Hiisi 92 aastat kestnud elu jooksul muutus maailm tundmatuseni: sõjad algasid ja lõppesid, riigikorrad vahetusid. Oma ametile pühendunud meister aga tegutses ? läbi raskuste, iga võimalust kasutades. Tema siht oli ehitada ilusa kõlaga klavereid. Saate tegid Mati Talvik ja Indrek Kangur.
Fecha de emisión
Ene 26, 2014
Oli aeg, kus eesti mehed, naised ja lapsed said kanda oma kodumaal toodetud kingi ning saapaid. Vabrikuid oli nii suuremaid kui ka väiksemaid - 1939. aastal loendati neid Eestis kokku
.. show full overview
Oli aeg, kus eesti mehed, naised ja lapsed said kanda oma kodumaal toodetud kingi ning saapaid. Vabrikuid oli nii suuremaid kui ka väiksemaid - 1939. aastal loendati neid Eestis kokku 47, tuntuim Union-Estoking Tallinnas. Saate tegid Mati Talvik ja Indrek Kangur.
Fecha de emisión
Feb 02, 2014
Tallinnas Erika tänaval on tänaseni alles hooned, kus pärast Vabadussõja lõppu tegutses Eesti oma relvatehas. See oli riigile kuuluv ettevõte. Algusaastatel oli põhiülesanne kohandada
.. show full overview
Tallinnas Erika tänaval on tänaseni alles hooned, kus pärast Vabadussõja lõppu tegutses Eesti oma relvatehas. See oli riigile kuuluv ettevõte. Algusaastatel oli põhiülesanne kohandada kasutamiskõlblikuks Esimese maailmasõja ja Vabadussõja järel Eestisse mahajäänud relvi. Hiljem hoolitses Arsenal Eesti Kaitseväe varustuse eest. Autor Mati Talvik, re?issöör Indrek Kangur.
Fecha de emisión
Feb 09, 2014
Laferme, Astoria, Ahto, Regina, Siiva, Sireena - neid ja küllap veel teisigi ilusaid nimesid võime seostada omaaegse tubakatööstusega. Kahe sõja vahel toodeti Eestis rohkesti paberosse,
.. show full overview
Laferme, Astoria, Ahto, Regina, Siiva, Sireena - neid ja küllap veel teisigi ilusaid nimesid võime seostada omaaegse tubakatööstusega. Kahe sõja vahel toodeti Eestis rohkesti paberosse, aga ka sigarette, piibutubakat ja sigareid. Tubaka tervistkahjustavast mõjust küll kõneldi, aga tagasihoidlikult. Sigaret pika pitsi otsas oli reklaamplakatite element, suitsukraam oli minev kaup, riik sai oma aktsiisi? Saate tegid Mati Talvik ja Indrek Kangur.
Fecha de emisión
Feb 16, 2014
Silikaattelliste tehase peainseneriks sai 1923. aastal tuntud sportlane ja sõjamees Leopold Tõnson.
Aastal 1899 ostis ärimees Martin Böckler tüki maad Tallinna külje alla Järvele. Tal
.. show full overview
Silikaattelliste tehase peainseneriks sai 1923. aastal tuntud sportlane ja sõjamees Leopold Tõnson.
Aastal 1899 ostis ärimees Martin Böckler tüki maad Tallinna külje alla Järvele. Tal oli idee hakata lubjast ja liivast ehituskive tootma. Läks veidi aega, enne kui asjast päriselt asja sai ja silikaattelliste tehas tööle hakkas. Enam kui 100 aasta jooksul on ettevõttel häid ja kehvemaid aegu olnud. Aga liiv ja lubi pole Eestimaa pealt otsa saanud ja majugi ehitatakse. Silikaatkive toodetakse siiani. Saate tegid Mati Talvik ja Indrek Kangur.
I maailmasõja ajal vähenes järsult nõudlus telliste järele, mistõttu ka nende tootmisega seotud inimesed pidid oma elu ümber seadma. Pärast maailmasõda alanud Vabadussõda venitas sõjaaja veelgi pikemaks. 1923 pöördusid pilgud taas ehitusmaterjalide poole ning uue tehase peainseneriks sai Leopold Tõnson, kes oli varem tuntud eelkõige sportlase ja sõjamehena. 1917. aastal oli ta osa saanud Venemaal puhkenud revolutsioonist, ta tegeles Eesti soost sõjameeste mobiliseerimisega. Vabadussõja esimestel päevadel oli ta Kaleva Maleva pealik, mis moodustati Kalevi spordiseltsi meestest. See oli üks esimesi väeüksusi, mis Narva alla rindele saadeti.
Si hay episodios o banners que faltan (y existen en TheTVDB) puede solicitar una actualización completa del programa:
Solicitar actualización del programa
Solicitar Actualización