Me ei saa valida aega millesse sünnime. Küllap on paljudele tuttav mõte, et paremad ajad olid ammu enne meid. Aga inimesele, eriti noorele inimesele, on antud fantaasia, võime kujutleda hoopis ilusamat ja huvitavamat maailma, kui see, mis akna taga. Kujutluste järgi saab endale maailma koguni luua ja kui ükskord piir fantaasia ning tegelikkuse vahelt kaob, jääb looming alles. Midagi niisugust õpetab meile tuntud metallikunstniku Tõnu Laugu lugu. Saate autor Mati Talvik, režissöör Indrek Kangur.

20. aprill 1937. aastal muutis paljude Kilingi-Nõmmel ja selle ümbruses elanud perede elu. Hulk lapsi läks sel õhtul koolimajja kinno ja keegi ei osanud arvata, et võib juhtuda see, mis juhtus...

Põltsamaa on hubane roheline väikelinn keset Eestit. Georg Kold tahtis, et see linn oleks kõige puhtam, ilusam, mugavam ja turvalisem. Ta oli jõuline linnapea ja koloriitne isiksus, kelle ellu suur ajalugu mitu korda sisse murdis. Saate autor Mati Talvik, režissöör Indrek Kangur.

Loo peategelaseks on August Toomingas ehk Kusta Toom - ajakirjanik, kirjanik, kirjastaja ja koguni trükikoja omanik, kes tegutses vaatamata kõigile Eestis eelmisel sajandil toimunud võimuvahetustele. Kusta Toom elas erakuna metsas, aga suhtles mitmete oma aja suurvaimudega. Rahutuid seiklusi jagus talle veel pärast surmagi. Autor Mati Talvik, režissöör Indrek Kangur.

Jaan Tõnissoni vanimal pojal Ilmaril olid kõik eeldused, et olla oma isa aadete ja tegevuse jätkaja. Paraku hukkus ta noore mehena abikaasa käe läbi. Tõnissonide peretragöödia leidis aset Eesti riigile ja rahvale saatuslikul 1939. aastal. Saate autor Mati Talvik, režissöör Indrek Kangur.

Sillamäe oli aastakümneid, peaaegu kogu nõukogudeaja, “kinnine linn”, mis tähendas, et seal on midagi tähtsat suure impeeriumi kaitsevõime tarvis. Kes ehitas Sillamäe uraanirikastustehase ja rajas kaevanduse? Kuidas valmis nn “Kombinaat nr 7”? Autor Mati Talvik, režissöör Indrek Kangur.

Nõukogude ajal pidi tavaline Eesti elanik arvestama igasugu piirangutega. Näiteks keelutsooni või piiritsooni tohtis minna ainult võimude eriloaga. Mis siis, et see tsoon oli tegelikult looduskaunis mererand või mets. Toimus sündmusi, millest avalikult rääkida polnud võimalik, kuigi osalisi oli sadu. Üks selline, paraku traagiline lugu juhtus rangelt valvatud piiritsoonis, Letipea rannas 1976. aasta suvel. Autor Mati Talvik, režissöör Indrek Kangur.

1941. aasta suvel tahtis Punaarmee viia Eesti lennukooli lõpetanud lendurid Venemaale. Noored uljad mehed otsustasid põgeneda ja ühineda metsavendadega. Hiljem moodustus eesti poistest lennusalk oma instruktorite ja ohvitseridega. Neil kõigil oli suur soov Eestit kaitsta, mis siis, et lennukitel olid Saksa märgid. Kui 1944. aastal oli sõja saatus otsustatud, võtsid mitu hulljulget meest oma lennukitega ette riskantse põgenemisretke Rootsi. Autor Mati Talvik, režissöör Indrek Kangur.

Sõjatehnika müük teistele riikidele pole Eesti ajaloos just tavaline. Seepärast ei üllata ka avalikkuse tähelepanu, mis saatis kahe suure sõjalaeva - Lennuki ja Wambola - vahendamist Peruule. Sellel müügitehingul olid nii majanduslikud kui ka poliitilised tagajärjed. Autor Mati Talvik, režissöör Indrek Kangur.

Maria Zakrevskaja-Benckendorff-Budberg (Mura) oli vene päritolu kaunis ja haritud daam. Jäneda mõisa viimase omaniku Johan von Benckendorffi lesena oli tema käsutuses maja Kalijärve ääres, kus veetsid lapsepõlve tema poeg ja tütar. Eesti Vabariigi algusaegadel sõlmitud abielu baltisakslase Budbergiga kindlustas talle Eesti kodakondsuse, ühtlasi võimaluse takistamatult reisida nii Läänes kui tollasel Nõukogude Venemaal. Arvatakse, et peale daami enda loomupärase seiklusjanu juhtisid tema reise ka mõne riigi salateenistused. Igatahes Mura sarm ja elujõud avasid talle uksi ning südameid. Ta kuulus nii sotsialistliku realismi rajaja M. Gorki kui ka inglise ulmekirjaniku H. G. Wellsi lähiringi. Saate autor Mati Talvik, režissöör Indrek Kangur.

Eesti Edison - nii nimetas omaaegse “Päevalehe” peatoimetaja G. E. Luiga Karl Papellot, Mulgimaalt pärit leiutajat ja inseneri. Peatoimetaja hinnang oli tabav. Tegu oli väga andeka leiutajaga ja silmapaistva eestlasega. Kuid oma elu kõige olulisemad tööd tegi Papello Saksamaal, Zeissi tehases, sest seal kindlustati talle töötingimused ja turg tema leiutistele. Saate autor Mati Talvik, režissöör Indrek Kangur.

Poliitiku ja diplomaadi Ado Birgi lugu on diplomaatia ajaloos üsna ainulaadne. Eesti saadik kadus ühel 1926. aasta suvepäeval Moskva saatkonnast ja ilmus avalikkuse vaatevälja alles aasta hiljem. Kuhu ta kadus ja miks ning kuidas tema lootusrikkalt alanud karjäär lõppes? Selle üle on arutlenud nii poliitikud, ajakirjanikud kui ajaloolased. Täit selgust pole tänaseni. Saate autor Mati Talvik, režissöör Indrek Kangur.

Kui Vabadussõda oli võidetud, hakati selle ajaloolise sündmuse auks mälestusmärke püstitama. Rahvas annetas raha, et jäädvustada omakandi sõjasangarite mälestus. Püstitati lihtsaid obeliske, skulptuure ja koguni mälestusehitisi – nagu soovi ja võimalust oli. Okupatsioonivõimud talitasid sammastega omal karmil viisil. Aga pöördeline kaheksakümnendate lõpp tõi sambad uuesti välja, sageli sõna otseses mõttes maa alt. Saate autor Mati Talvik, režissöör Indrek Kangur.

1958. aastal Eestis puhkenud poliomüeliidi ehk lastehalvatustõve epideemia ehmatas oma ulatusega. Haigestunuid ravisid Tartus, Ülikooli närvikliinikus, prof Ernst Raudam ja tema tollased üliõpilased, nüüdseks nimekad arstiteadlased. Nõukogude Liit oli kehtestanud igasuguse Läänest pärit info leviku suhtes ranged piirangud. Teadusele, eriti meditsiinile, tehti siiski erandeid ja nii jõudis Eestini info Ameerikas valmistatud poliomüeliidi vaktsiinist ning ka vaktsiin ise. Saate autor Mati Talvik, režissöör Indrek Kangur.

Johan Unt oli Mulgimaalt pärit mees, kellest oleks võinud saada talupidaja või kooliõpetaja. Aga ta astus Vilno sõjakooli, osales I maailmasõjas ja Vabadussõjas. Temast sai Eesti kaitsejõudude üks tunnustatumaid juhte - kindral. Kellegi tundmatu poolt selga tulistatud kuul sai kindralile saatuslikuks. Kes ja miks tulistas, on selgusetu juba 80 aastat. Saate autor Mati Talvik, režissöör Indrek Kangur.

Kogu maailmas tuntud vene kirjanik Aleksandr Solženitsõn kirjutas oma suurteose "Gulagi arhipelaag" Eesti pinnal, sest Lubjanka vanglas oli ta tutvunud eesti juristi Arnold Susiga. See on lugu usaldusest ja vaimsest vabadusest, mida inimesed üksteises ära tunnevad, olgu olud nende ümber kuitahes äärmuslikud. Saate autor Mati Talvik, režissöör Indrek Kangur

1936. aastal lasti vette kaks ühesugust allveelaeva – Lembit ja Kalev. Laevad ehitati Eesti vabariigi tellimusel Inglismaal ja neist pidid saama Eesti merepiiri kaitsjad. Seda plaani toetas tollal kogu rahvas. Allveelaevastiku Sihtkapital oli massiline ja seni ka pikaajalisim eestlaste ühisaktsioon. Saate autor Mati Talvik, režissöör Indrek Kangur.

Arst ja luuletaja Johannes Vares-Barbarus oli kaasaegsete mälestustes erudeeritud, seltskondlik ning empaatiline inimene. Vaadetelt vasakpoolne ja Eesti olude suhtes üsna kriitiline. Aga selline maailmamõistmine oli tollase intelligentsi seas tavaline, eriti “vaikival ajastul”. Ometi tegi Andrei Ždanov juunipöörde järel just Varesele ettepaneku hakata Eesti NSV valitsust juhtima. Saate autor Mati Talvik, režissöör Indrek Kangur.

4. oktoobril 1980. aastal põrkasid Tallinna südalinnas, Balti jaamas kokku kaks elektrirongi. Surma sai kaheksa inimest, vigastatuid oli kümneid. Õnnetuse kohta levis palju kuulujutte. Ajakirjandus tohtis edastada vaid napi sõnumi. Valitses seisukoht, et Nõukogude riigis ei juhtu õnnetusi ja kui õnnetus siiski juhtunud oli, tuli seda varjata oma kodanike, eriti aga välismaailma eest. Asja tõsisem arutelu ametlikes ringkondades siiski toimus ja on osavõtnutel tänaseni meeles. Saate autor Mati Talvik, režissöör Indrek Kangur.

Tallinna kesklinnas Aia tänavas asub kena XIX sajandi lõpus ehitatud maja. Konstantin Pätsi eestvõttel tegutses seal omal ajal klubi Centum, mis ühendas Eesti eliidi hulka kuuluvaid majandus- ja poliitikategelasi. Kes seal koos käisid ja mis tähendus sel paigal omas ajas oli? Saate autor Mati Talvik, režissöör Indrek Kangur.

Eesti suurim maavara, põlevkivi, on mitme inimpõlve vältel andnud olulise osa meie rahvuslikust rikkusest. Aga maa-alune töö ei ole riskivaba. Eesti kaevandustes ja eesti kaevuritega on juhtunud õnnetusi, nagu mujalgi maailma kaevandustes. Autor Mati Talvik, režissöör Indrek Kangur.

1934. aastal loodud Riikliku Propaganda Talituse üks ülesanne oli eestlaste rahvustunde ja rahvusliku uhkuse süvendamine. Kampaania "Eestlasele Eesti nimi" oli suurejooneline - terve viiendik eestlaskonnast sai endale uue perekonnanime. Kuidas see kõik toimus? Saate autor Mati Talvik, režissöör Indrek Kangur.

Teine maailmasõda pillutas Eesti mehi nii ühele kui teisele poole rinnet. Kes oli parajasti võimul, see tegi oma mobilisatsiooni. Mälestustest paistab, nagu oleks ühel ajal mitut sõda peetud, aga Eesti mees ei võitnud neist ühtegi. Kuni 1956. aastani tegutsesid nn Eesti rahvusväeosad. Mida need endast kujutasid? Saate autor Mati Talvik, režissöör Indrek Kangur.

Meie reisimist ja autosid armastava rahva jaoks on maakaart või turismiskeem iseenesestmõistetav abimees, et jõuda õiget teed pidi ühest punktist teise. Mõne elukutse puhul on kaardid ja atlased igapäevased töövahendid. Aga kaarte on koostatud ka nii, et nende järgi liikudes võib soovitud kohta kaua otsida või jõuda paika, mida kaardi järgi olemas ei olegi. Kaartide moonutamine oli veel üsna hiljuti lausa omaette amet. Saate autor Mati Talvik, režissöör Indrek Kangur.

Seda betoonehitust Tallinna mererannas on peetud omaaegse ehituskunsti üheks suursaavutuseks. Taanlaste projekteeritud vesilennukite kuurid on varsti 100 aastat vanad ja neil on rääkida oma lugu insenerimõtte ning ehituskunsti arengust. Aga ka suurtest murrangutest ajaloos, millega käivad kaasas mõned skandaalsed seigad. Saate autor Mati Talvik, režissöör Indrek Kangur.

Andekad, tegusad, ja tugeva vaimuga inimesed äratavad alati tähelepanu ning tõmbavad ligi nii sõpru kui vastaseid. Anna Tõrvand-Tellmann oli just selline ere isiksus ja särav daam. 14. juuni 1941 ei säästnud ka Tõrvandite peret - Anna suri asumisel olles 1953. aastal. Aga tema vaimsus elab edasi kunagistes Anna Tõrvand-Tellmanni Inglise Kolledži õpilastes, kellest paljud on tuttavad meilegi. Saate autor Mati Talvik, režissöör Indrek Kangur.

Juba enne kui Teine maailmasõda Eestimaale jõudis, nõudis ta esimesed ohvrid. Need olid meremehed, kes tegid oma tavalist tööd. Läänemerel ja kaugemalgi seilanud Eesti laevu kaaperdati ja kadus ka merepõhja juba 1939. ja 1940. aastal. Hiiumaa lähedal uputati tulelaev "Hiiumadal". Saate autor Mati Talvik, režissöör Indrek Kangur.

Juba päris esimestest iseseisvusaastatest peale on Tootsi seotud turbalõikamise ja briketitootmisega. Turvas on üks Eesti päris oma maavara, mis aegade vältel on andnud tööd paljudele inimestele ja sooja paljudesse kodudesse. Turbatootmisel on oma ajalugu, traditsioonid, legendid. Saate autor Mati Talvik, režissöör Indrek Kangur.