25. oktoobril 1976. aastal juhtus midagi, millest juba samal päeval teatas ka Nõukogude infoagentuur TASS: Eestis oli maavärisemine. Kuna suur mürin kostis paigast, kus teati paiknevat mitmeid sõjalisi baase, tundus see teade paljudele skeptikutele kuidagi väheveenev. Aga tõsi ta oli – emake Maa andis endast märku ka siinkandis… Saate autor Mati Talvik, režissöör Indrek Kangur.

Tallinna praegust ilmet ja linlaste elutingimusi on tugevasti kujundanud XX sajandi muutlik, koguni tormiline käik. Huvitav ja mitmeski mõttes õpetlik on meenutada, milline oli meie pealinn veel mõned aastakümned tagasi, mis on siit jäädavalt kadunud ning miks. Tallinna muutumist on filmiamatöörina jäädvustanud arhitekt Voldemar Tippel. Saate autor Mati Talvik, režissöör Indrek Kangur.

Aeg, mis kulus, et Eesti kujuneks Vene tsaaririigi provintsist tubliks iseseisvaks väikeriigiks, polnud kuigi pikk. Aga sündmusi mahtus selle aja sisse palju. Ja õnneks ka inimesi, kel oli vaimu ning jaksu mõndagi suurt asja alustada ja edendada. Raamotite pere lõi eestlastele omakeelse põllumajanduskooli ja praegugi organisatsioonina toimiva Naiskodukaitse. Saate autor on Mati Talvik, režissöör Indrek Kangur.

Ohutusnõuded, millega iga lennureisija on kokku puutunud, tunduvad vahel ülearugi karmid. Mis parata, lendamine on riskantne liikumisviis ja ohutusnõuete rikkumine suurendab riske. Meie saates räägivad eestlastest lendurid oma kogemustest eelmise sajandi lennukikaaperdajatega, kelle selja taga polnud veel ei elektroonikat ega terrorirühmitusi. Lendurilt nõudis õhus vägivallatsejaga toimetulek raudseid närve ja otsustusvõimet. Saate autor Mati Talvik, režissöör Indrek Kangur.

1939. aasta sügisel sõlmiti Eesti Vabariigi ja Nõukogude Liidu vahel nn baaside leping, mis võimaldas Eestisse tuua 25 000 nõukogude sõdurit. Idanaabri nõudmised aga kasvasid ja 1940. aasta kevadel oli Eestis juba 100 000 võõrsõdurit. Et riik saaks lepingut täita, pidid kohalikud elanikud end koomale võtma… Paljud Saaremaa, Hiiumaa, Läänemaa pered jäid oma kodudest ja varadest ilma. Saate autor Mati Talvik, režissöör Indrek Kangur.

Õigusteadlane ja poliitik Jüri Uluots oli Eesti riigi sünni juures ning temast sai meie riigi olemuse mõtestaja. Ajalugu määras talle rolli olla ka selle riigi järjepidevuse säilitaja. Juba raskelt haigena tunnetas ta oma ajaloolist missiooni. Saate autor Mati Talvik, režissöör Indrek Kangur.

Osmussaar oma pika ja mitmekesise ajalooga on üks paljudest väikestest Läänemere saartest. Siinkandis kogunesid viikingilaevad, kui nad olid teel idakaarde. Nendelt sai saar nimeks Odensholm - peajumala Odini järgi. Aastasadu elasid saarel rootslastest kalurid ja põlluharijad. Kuni jõudis kätte 1939. aasta ja baaside leping. Põliselanikest tühjal saarel toimus miski, mida nõukogudeaegses ajaloos nimetati Osmussaare kangelaslikuks kaitsmiseks. Saate autor on Mati Talvik, režissöör Indrek Kangur.

Laigulistes mundrites relvastatud eesti mehed – meie oma sõdurid – ilmusid Eesti maastikupilti paarkümmend aastat tagasi. Meenutame, et Nõukogude Liit oli selleks ajaks juba lagunenud, tema armee aga lahkus oma tugikohtadest alles 1994. aastal. Meie riigi korrakaitse- ja julgeolekustruktuurid olid alles kujunemas. Kuritegevus õilmitses. Pingete ja ohtuderohkel ajal keris Lääne-Eestis lahti sündmustik, mida tunneme kui jäägrikriisi… Saate autor on Mati Talvik, režissöör Indrek Kangur.

Eestis on viinapõletamine andnud aegade jooksul tööd paljudele - viin on teinud rikkaid rikkamaks ja vaeseid vaesemaks iga valitsuse ajal. Aga alkoholi kahjulik, koguni laastav mõju inimese kehale ja vaimule on ammu teada. Küllap seepärast on soosingut leidnud ka karskus. Eesti karskusliikumine on tublisti üle 100 aasta vana, karsket eluviisi kui väärtust hindavad nii vaimu- kui ka võimuinimesed. Saate autor on Mati Talvik, režissöör Indrek Kangur.

Tallinna ajaloolised kirikud oma uhkete tornidega on vaatamisväärsed. Linna pühakodades on tallel rohkesti väärtuslikke ajaloolisi reliikviaid ja kunstiteoseid, mida on loonud suured meistrid oma ande ning osavate kätega. Tule kuri jõud võib lühikese ajaga hävitada selle, mille loomiseks inimene on palju aega kulutanud. Kui tuli süttib välgust, on tegu õnnetusega. Aga tule võib süüdata ka kurja inimese käsi. Saate autor on Mati Talvik, režissöör Indrek Kangur.

Mitmel pool Eestis – jõgede ääres või turbaväljade lähistel – on näha omaaegseid ilusa arhitektuuriga elektrijaamade hooneid. Elekter kuulub meie igapäevaellu kauem kui 100 aastat. Eestis kasvanud ja koolis käinud mitme mehe töö elektri uurimise ja kasutamise vallas on kirjas kooliõpikutes ning teaduse ajaloos. Viimasel ajal on elekter ja eriti selle hind igapäevaseks kõneaineks. Elektriga on probleeme, aga ilma selleta ka ei saa. Saate autor Mati Talvik, režissöör Indrek Kangur.

Vabadus maailmas ringi rännata või asuda elama mõnda meelepärasesse riiki on meie jaoks praegu enesestmõistetav. Aga okupeeritud Eestis, vähem kui 30 aastat tagasi, oli see kuritegu. Nõukogude seaduste järgi ei saanud keegi omatahtsi riigipiiri ületada ja kes seda siiski tegi, oli riigireetur. Aga "ärahüppajaid" oli. Vägivaldne võim surus inimestele peale ebaeetilisi valikuid. Saate autor Mati Talvik, režissöör Indrek Kangur.

Viimase suure sõja lõpu eel jõudis pagulastena Rootsi mitmeid Eesti Vabariigi poliitikuid ja diplomaate. Mõeldi, kuidas talitada nii, et okupeeritud kodumaa säilitaks oma riikliku järjepidevuse. Tiitlit - Peaminister Vabariigi Presidendi ülesannetes - on kandnud viis meest: Jüri Uluots, August Rei, Aleksander Warma, Tõnis Kint, Heinrich Mark. Saate autor Mati Talvik, režissöör Indrek Kangur.

Eesti eksiilvalitsus moodustati 1953. aastal Oslos. Valitsus tegutses katkematult kuni 1992. aastani, mil Eestis vabade valimiste tulemusena oli taas oma seaduslik valitsus ja president. Need aastakümned olid tulvil pinget, vastuolusid, vaidlusi. Algusaegadel ka argielu muresid. Saate autor Mati Talvik, režissöör Indrek Kangur.

Valitsejad on ikka tahtnud teada, kui palju inimesi nende riigis elab. Põhjusi selleks on mitmesuguseid. Eestis on inimesi loendatud enam kui saja aasta vältel ja reeglid, kuidas seda tehtud on, ei erine põhimõtteliselt praegustest. Elanikkonna suurus ja koosseis on muutuv ning oma osa on selles ka ajaloo keerdkäikudel. Saate autor on Mati Talvik, režissöör Indrek Kangur.

Rahva mälu on tema kultuur. Nõukogude okupatsioon ei ilmutanud veel lõppemise märke, kui Eestis hakkasid noored haritlased tegelema muinsuskaitsega - eesti oma vaimse ja maise kultuuri märkide kogumise ning korrastamisega. Oluline hetk jõudis kätte 1988. aasta kevadel. Saate autor Mati Talvik, režissöör Indrek Kangur.

Piiritsooni külastamise luba, passirežiim, välismaale sõidu luba, sisse- ja väljakirjutus – need mõisted on Eestis igapäevasest käibest kadunud. Aga meenutagem: see polnudki nii väga ammu, kui suur osa meie mererandadest ja saartest olid tavalistele eesti inimestele suletud, kui passi ettenäitamist nõuti ka üsna lihtsate asjade ajamisel ning kui selle passi üle kästi koguni uhkust tunda... Saate autor Mati Talvik, režissöör Indrek Kangur.

Üks märgilise tähendusega hoone Tartus on paarisaja-aastane vana anatoomikum Toomemäel. Tulevaste arstide õpetamine ja praktika toimub praegu küll juba moodsamates hoonetes. Aga vanast anatoomikumist on alguse saanud nii mõndagi, mis on oluline ka tänase arstiteaduse jaoks. Saate autor on Mati Talvik, režissöör Indrek Kangur.

Härjapea jõgi andis mitme sajandi vältel jõudu viljaveskitele, paberitööstusele, nahavabrikule, pakkus tallinlastele joogivett ja edendas nende elu ning jõukust. Kuni aeg sai täis. 1936. aastal suunati Härjapea jõgi maa-alusesse kollektorisse. Saate autor Mati Talvik, režissöör Indrek Kangur.

Nõukogude impeerium elas läbi mitu erinevat võimuperioodi. Üht neist nimetatakse “Hruştşovi sulaks”. Kas tegu oli poliitilise süsteemi tõelise muutumisega või lihtsalt ühe lühikese etapiga Stalini terrori ja Brežnevi stagnaaja vahel? Saate autor Mati Talvik, režissöör Indrek Kangur.