Kohvik on koht, kus on alati kohvi lõhn ja pakutakse head ning paremat. Mõni kohvik on kuulus oma interjööri, mõni oma kookide, mõni koguni külastajate poolest. Ammu on teada, et Eestis on kõrge kohvikukultuur. Aga kohvik on ka ettevõte. Üks niisugune oma peremehe järgi tuntud kohvik oli sõjaeelses Tartus. Peremeheks oli Johan Lill. Saate tegid Mati Talvik ja Indrek Kangur.

1889. aasta suvel asutas baltisaksa päritolu Woldemar Mayer keemiatööstusettevõtte. Perekond omandas suure krundi Tallinnas Lillekülas. Selles paigas ja samades hoonetes on sajandi vältel tegutsenud mitu tarbekeemia tootjat. Sõjajärgsel perioodil kandis suurim neistFlora? nime. Saate tegid Mati Talvik ja Indrek Kangur.

1913. aastal hakkas Tartus, Aurulaeva tänavas üks ettevõte tootma spordiriistu. Mida vanemaks XX sajand sai, seda rohkem vajati tennisereketeid, suuski ja võimlemisriistu klubidele, koolidele, kaitseväele ning spordiharrastajatele. Turgu oli, nii Eestis kui ka naabermaades. Spordiriistade vabriku ja veel mõne teisegi äri eesotsas oli omal ajal Tartus tuntud tegelane Jaan Raudsepp. Saate tegid Mati Talvik ja Indrek Kangur.

Suured, õitsemisajal sinised linapõllud on Eesti maastikust kadunud. Ometi osteti omal ajal talusid välja just linakasvatusest teenitud tuluga. Linast sai takusemat ja ka väga peent kangast. Linatöötlemine andis tööd nii maal kui ka linnas. Üks esimesi suuremaid linatööstusi rajati Pärnusse. Saate tegid Mati Talvik ja Indrek Kangur.

Eesti Tarvitajate Keskühisuses tegutsesid Vabadussõjas karastunud mehed legendaarse Johan Pitka juhtimisel. Ühistegevus tootmises ja kaubanduses edenes jõudsasti. 1932. aastal alustas ETK keemiatööstusOrto?. Igapäevases elus vajalik tarbekeemia valmistati nüüd kodumaal.Orto? kosmeetikatoodetel on oma tarbijaskond ka tänapäeval. Saate tegid Mati Talvik ja Indrek Kangur.

Enne kui Laatre kõrtsmiku pojana ilmale tulnud Oskar Kersonist sai Eesti tööstur, jõudis ta tegutseda Lätis, Turkestanis ja mitmes Venemaa linnas. Tal oli agronoomidiplom, kuid töötas apteekrina, oli ohvitser Esimeses maailmasõjas ja Eesti diplomaat Moskvas. Kunstsarve tehaste rajaja jõukusest ja ühiskondlikust positsioonist annab märku ka tema stiilne villa Nõmmel. Saate tegid Mati Talvik ja Indrek Kangur.

Oli mitu põhjust, miks pea 300 aasta eest just Räpinas paberitööstus loodi. See idülliline paik kunagisel Liivimaal sai seeläbi oluliseks nii tööstuse arengu kui ka kultuuriloo jaoks. Räpina paberivabriku ajalugu on pikk, auväärne ja kestab edasi, sest paberit ning pappi on endiselt vaja. Saate tegid Mati Talvik ja Indrek Kangur.

Sarja 100. lugu räägib ühest õige iseäralikust mehest. Karl Kadak tuli ilmale põllumehe pojana, käis koolis teadaolevalt vaid ühe talve ja oleks võinud jääda meile täiesti tundmatuks, kui mitte sünnipärane ärivaim, auahnus, töökus ning küllap ka soodsad olud poleks teinud temast omaaegse Eesti ühe tuntuma töösturi ja rikkama mehe. Lugupeetud mehe ka oma kodupaigas, kellest siiani rahva seas legende räägitakse.Kaddak 1910? ütleb kiri, mis on tellistest laotud Rakke lubjavabriku korstnasse ja püsinud seal kõigi võimuvahetuste kiuste. Saate tegid Mati Talvik ja Indrek Kangur.

Eesti majanduselus on olnud periood, kui püüti kohapeal toota kõike, mida oma rahvas vajas. Mis siseturult üle jäi, müüdi lahkesti ka naabritele. Tegutses hulk tublisid ettevõtteid ja tehti head tööd. Seepärast pole midagi imestada, et suvituslinnas Pärnus ehitati mootoreid ja koguni mitmes ettevõttes. Saate tegid Mati Talvik ja Indrek Kangur.

Kuna Eesti põhjarannikul leitud fosforiidivarud olid tähelepanuväärsed ka maailma mastaabis, asutati 1921. aastal AS Eesti Fosforiit. Fosforiidi kaevandamine ja põlluväetiseks töötlemine toimis nii enne kui ka pärast viimast maailmasõda. Selle tootmisharu jälgi on praegugi näha Tallinna lähistel Ülgasel ja Maardus. Saate tegid Mati Talvik ja Indrek Kangur.

Küllap on tublisid meremehi sirgunud igast Eesti rannakülast. Noores Eesti Wabariigis sai meresõit ja laevandus oluliseks majandusharuks. Arenes nii reisi- kui ka kaubalaevandus. Eesti reedereid ja kapteneid tunti üle ilma. Saate tegid Mati Talvik ja Indrek Kangur.

On olnud periood, mil Eestis oli jalgrattameistreid lausa massiliselt. Suuremad ettevõtted said valmis koguni 10 000 ratast. Meie teedel ja tänavatel on see kaherattaline sõiduriist liikunud üle 100 aasta. Praegu on jalgrattal head ajad nii spordi- kui ka liiklusvahendina ja tegelikult on ka Eestil oma jalgrattatööstus. Saate tegid Mati Talvik ja Indrek Kangur.

Ilusa faktuuriga ja hästi töödeldav dolomiit on üks varasid, mis loodus Eestile on andnud. Meie oma marmoriks kutsutuna vääristab see kivi paljusid esindushooneid. Kivimurdusid on Eestis mitu, neist tuntumad asuvad Vasalemmas ja Saaremaal. Saate tegid Mati Talvik ja Indrek Kangur.

Eesti teedevõrgu vanust mõõdetakse sajanditega. Inimesed on ühest paigast teise jõudmiseks aina samu radu kasutanud. Muutunud on teede kvaliteet ja teede majandamise viisid. Eesti Vabariik oli 10 aastat vana, kui valmis maanteeseadus ja üsna sõja eel valmisid teede ning sildade suure ehituskava alusel 13 silda. Lõplikult valmis ei saa teed vist kunagi. Saate tegid Mati Talvik ja Indrek Kangur.