Oli aasta 1964. Igapäevane elu Eestis näis suhteliselt rahulik. Eesti oli hoolega valvatud Nõukogude Liidu territooriumi osa ja väliskülalised olid siin suur haruldus. Aga märtsikuus saabus Eestisse Soome Vabariigi president Urho Kaleva Kekkonen. Kas see oli naaberriigi tunnustus okupandist suurriigi poliitikale või toetus- ja sõprusavaldus okupeeritud hõimurahvale? Siinpool Soome lahte on igatahes põhjust seda sündmust kaua mäletada. Saate autor Mati Talvik, režissöör Indrek Kangur.

Sel 75 aasta tagusel suvehommikul toimus Männikul võimas plahvatus. Räägitakse, et see oli kuulda mitmekümne kilomeetri kaugusele. Ettearvamatu ja ohvriterohke sündmuse põhjus pole tänaseni üheselt selge. Saate autor Mati Talvik, režissöör Indrek Kangur.

Oru lossi ja pargi ostsid Eesti Vabariigi ärimehed presidendile suveresidentsiks. Siin tehti kõik kodumaise parima sisekujunduse, kodu- ja aiakultuuri mallide kohaselt. Et oleks väärikas riiki saabuvaid külalisi vastu võtta, presidendiperel elada ja koolilastele ekskursioone korraldada. Keegi ei teadnud siis, et kõik see ilu saab püsida vaid mõned aastad. Autor Mati Talvik, režissöör Indrek Kangur.

Eesti kui mereriik kadus okupatsiooniaastatel maailmakaardilt. Rahvas kippus unustama ka meie kuulsate meresõitjate nimed ja teod. Ahto Valteri ja tema vendade ookeanireisid on seda väärt, et neid meenutada. Saate autor Mati Talvik, režissöör Indrek Kangur.

Omaaegse intellektuaali Hanno Kompuse projekti järgi ehitatud maja sobib Valgejõe oru ürgsesse maastikku. Toad, mööbel, pisiesemed ja pildid seintel räägivad igaüks oma lugu ajast ning inimestest, kes on siin elanud ja olnud: Aleksander Mohrfeldt, Helmi ja Karl Viitol, Liina Reiman, Erna Vilmer Raimund Kull, Ants Lauter ja veel paljud nende sõbrad ning mõttekaaslased. Nüüd on Pikakose koduks perekond Sundjale, kes hoiavad väärikalt eelkäijate vaimsust ja külalislahkust. Saate autor Mati Talvik, režissöör Indrek Kangur.

Sõjaeelse Eesti Vabariigi võimu- ja vaimuelu on lahutamatu kahest suurest – Jaan Tõnissonist ning Konstantin Pätsist. Mitmeski mõttes vastandid, ajasid nad mõlemad eesti asja ja andsid riigi arengusse oma panuse. Tõnissoni mäletatakse kui kompromissitut aatemeest, kui oma põhimõtete sõnastajat ja nende ranget järgijat. Paraku jäi vaim võimule alla ja Tõnisson ilma oma “Postimehest” veel “kuldsel” eestiajal. Saate autor Mati Talvik, režissöör Indrek Kangur.

Raadi lennuväli oli nõukogude-aastail tartlaste jaoks kurikuulus paik. Startivate kaugpommitajate müra, keskkonnareostus ja rohkearvuline mundrikandjate kohalolek ei sobinud Tartu akadeemilise õhustikuga. Enamgi veel – see tegi Tartust nn kinnise linna. Laulva revolutsiooni aastail oli lennuväebaasi ülem tşetşeen ja nõukogude kindral Džohhar Dudajev. Tartus suhtles tulevane Tşetşeenia president mitme eesti vaimuinimesega. Saate autor Mati Talvik, režissöör Indrek Kangur.

1934. aasta märtsis arreteeritud Vabadussõjalaste Keskliidu liider Artur Sirk põgenes sügisel Patarei vanglast ja jõudis Soome. Aatekaaslased Soomes olid tema vastuvõtuks valmis. Eesti võimude tegevus oli Pätsu riigipöörde järel põhjanaabrite juures üsna ebapopulaarne. Artur Sirk seevastu oli isik, kelle ümber koondus hulk rahvuslikult meelestatud ja hõimuvendlust tähtsaks pidavaid võimekaid inimesi. Saate autor Mati Talvik, režissöör Indrek Kangur.

Petseri põlemine 1939. aastal on suurim rahuaegne tulekahju Eestis. Samal tuulisel ja päikselisel maikuul põletas tuli hulga maju ka Võõpsus. Rängad õnnetused õpetasid tollastele riigiametnikele nii mõndagi tuletõrjeteenistuse korraldamise ja linnaplaneerimise kohta. Saate autor Mati Talvik, režissöör Indrek Kangur.

Iseseisvuse taastamisega kaasnes mitu omandiga seotud reformi - et kodanikud saaksid enda valdusesse oma õigusjärgsed varad, et rikkus võiks jälle põlvest põlve kasvada ja elu edeneda. Maareform oli 20 aastat tagasi väga oluline, sest eestlane on oma maa nimel palju kannatama pidanud. Maa on meile tähtis. Saate autor on Mati Talvik, režissöör Indrek Kangur.

Ajakirjanik Eduard Laaman nimetab meie oma La Passionaria’ks Alma Ostra-Oinast – värvikat, käänulise saatusega naist. Koos abikaasa Aleksander Oinasega olid nad sõjaeelses Eestis tuntud kui haritud ja aktiivsed riigitegelased ning seltskonnainimesed. Almat ei murdnud ka Siberi-aastad. Saate autor Mati Talvik, režissöör Indrek Kangur.

1941. aastal seisis miiniristleja „Karl Marx” Loksa sadamas, reisilaev „Jossif Stalin” oli aga teel Hankost Kroonlinna, enam kui 5000 inimest pardal. Läänemeri oli nii Wehrmachti kui ka Punaarmee huvide väljas. Nende laevade teekond lõppes Soome lahe põhjas... Saate autor Mati Talvik, režissöör Indrek Kangur.

Kui üks linn areneb plaanipäraselt, muutub ilusamaks ja linnakodanike jõukus kasvab, võib kindel olla, et linnapea on õige mees. Sellised mehed olid August Maramaa Viljandis ja Hans Alver Haapsalus. Mõlemad olid värvikad ja populaarsed isiksused, mõlemad represseeriti nõukogude võimu poolt. Neis linnades on nende töö jäljed ka täna selgesti näha. Saate autor Mati Talvik, režissöör Indrek Kangur.

Lutheri mööblivabrik oli sõjaeelses Eestis väga väärikas ettevõte. Lutheri toodang oli populaarne kodumaal ja tuntud kaugemalgi, Luther oli hinnatud tööandja sadadele inimestele. Praegu vabrik enam ei toimi, kuid alles on unikaalse arhitektuuriga paekivihooned Tallinnas Pärnu maanteel. Lutheri vastupidav ja kaunis mööbel on tänaseni kasutusel paljudes eesti kodudes. Saate autor Mati Talvik, režissöör Indrek Kangur.

Sõjalise massiorganisatsiooni ALMAVÜ eesmärgiks oli kasvatada nõukogude patriotismi ja valmisolekut igal hetkel kodumaa kaitseks välja astuda. Eestisse jõudis see ametlikult vabatahtlik, tegelikult peaaegu kohustuslik ühing neljakümnendate aastate lõpus ja kujunes huvilistele ainsaks võimaluseks, et tegelda kulukate tehniliste spordialadega. Saate autor Mati Talvik, režissöör Indrek Kangur.

Saksa soomuslaev “Schleswig-Holstein”, Poola allveelaev “Orzel” ja Nõukogude aurik “Metallist” - neil kolmel laeval oli saatusliku 1939. aasta septembris oma osa II maailmasõja alustamises ning Eesti ja teiste Balti riikide annekteerimises. Saate autor Mati Talvik, režissöör Indrek Kangur.

Stagnaaeg – nii iseloomustatakse praegu 1970/80 aastaid nüüdseks minevikku vajunud riigis Nõukogude Liidus. Just sellesse aega kuulub ka otsus korraldada Moskvas 1980. aasta olümpiamängud ja Tallinnas purjeregatt. Tallinnale tähendas see üritus suuri arenguvõimalusi: unikaalseid ehitisi, uusi sidetehnilisi lahendusi ja rahvusvahelisi kontakte. Linnajuhtidele ja regati korraldajatele aga üheksa aastat pidevat närvesöövat tööd ning stagnaaegsete barjääride murdmist. Saate autor Mati Talvik, režissöör Indrek Kangur.

Eenpalude pere elas omarajatud Hellema talus alates 1925. aastast. Kaarel ja Linda olid pärit taluperedest ning saanud hea hariduse. Kaarel Eenpalu on nimetatud oma ajastu moodsaks poliitikuks, Linda Eenpalu osales aga riigitöös, naisliikumises ja oli suure pere ema. Saatus jagas neile nii head kui kurja. Nende osa Eesti riigi esimesel perioodil oli väljapaistev. Saate autor Mati Talvik, režissöör Indrek Kangur.

22-korruseline Viru hotell oli Tallinna esimene tänapäevane kõrghoone. Omas ajas märgilise ehituse loomisest rääkis 2012. aasta jaanuaris arhitekt Mart Port. 1972. aastal avatud hotell kuulus Inturistile – seega majutas põhiliselt välismaalasi. Põneva interjööriga varietee ja söögikohad olid linnarahvale avatud. Viru ahvatles… Ja mõndagi pahelist hõljus seal ümber ka! Saate autor Mati Talvik, režissöör Indrek Kangur.

Salakuulamine, salateenistused ja salaagendid on andnud ainet paljudele põnevuslugudele. Igal riigil on oma saladused, mida teised üritavad teada saada – ikka oma julgeoleku ja edu huvides. Luure- ja vastuluure teenistuse lõi ka noor Eesti Vabariik. Saate autor Mati Talvik, režissöör Indrek Kangur.

Eesti Vabariik sai raudtee päranduseks tsaarivõimu perioodist. Vabadussõda oli soomusrongide aeg, millele järgnes tööstuse arengu ja reisimise aeg. Raudteetammid ja -sillad said eesti maastiku osaks nagu ka pilkupüüdvad depood, veetornid ning jaamahooned. Saate autor Mati Talvik, režissöör Indrek Kangur.

Õnnetused käivad ikka mööda inimesi, riigikorrast sõltumata. Aastakümme 1980–1990 oli murranguline ka selles mõttes, et muutus suhtumine inimestesse, kes mingil põhjusel olid jäänud ilma oma füüsilisest tervisest. Saate autor Mati Talvik, režissöör Indrek Kangur.

Missugune oli Eesti aastakümneid tagasi? Johannes Pääsuke, vennad Parikased, Theodor Luts, vennad Märskad ja paljud nende ametivennad jäädvustasid oma kaameratega seda meie jaoks. Arutamist ja vaidlemist filmitegemise vajalikkuse ja majanduslikkuse ümber on siinmail juba aastakümneid peetud. Saate autor Mati Talvik, režissöör Indrek Kangur.

Ingerimaa maalilised külad olid sajandite vältel koduks paljudele soomlastele, isuritele ja vadjalastele. Oli ka eesti külasid. Aastatel 1942–1944 pidid umbes 60 000 inimest oma kodud maha jätma. Saate autor Mati Talvik, režissöör Indrek Kangur.

Admiral Johan Pitka on kahtlemata Eesti ajaloo üks värvikamaid ja tegusamaid isiksusi. Ta jõudis palju. Oli sõjamees, ärimees, meremees. Sütitav oraator. Elu lõpuni jäi ta Eesti patrioodiks. Saate autor Mati Talvik, režissöör Indrek Kangur.

Karl-Siegmund Litzmann ja Martin Sandberger olid kaks viimase Saksa okupatsiooni aegset võimumeest Eestis. Esimene tsiviilelu korraldava kindralkubernerina, teine julgeolekupolitsei ja SD ülemana. Võimustruktuur nn Ida-aladel oli saksapärane - keeruline ja mitmekihiline. Nagu ka suhted erinevate võimustruktuuride ja juhtide vahel. Saate autor Mati Talvik, režissöör Indrek Kangur.

Igasugune teisitimõtlemine tuli Nõukogude Liidus välistada. Dissidentlus oli karistatav. Ühtteist oli kuulda surmalaagritest, vaimuhaiglate eriosakondadest, psüühilisest mõjutamisest... Laiemal avalikkusel kujunes selgem pilt alles olude muutudes. Saate autor Mati Talvik, režissöör Indrek Kangur.