13. osa viib vaataja 1943. aasta hilissügisesse. Eesti, nagu ka suur osa Euroopast, on Saksamaa poolt okupeeritud ja näib, et sakslased püsivad kindlalt. Siiski on Punaarmee edusammud märgatavad ja Saksa armee hakkab värbama sõdureid kohalike elanike hulgast. Toomas Roo elab isatalus koos isa Joosepi, naise Mareti, tütar Leili ja õepoeg Siimuga. Siimu ja Tooma läbisaamine pole kiita. Siimu arvates on Toomas vähemalt osaliselt süüdi ema Marju surmas. Ka on Toomas tema arvates uue võimu suhtes liialt leplik. Vanaisa Joosep püüab Siimu ja Toomast lepitada, kuid vähese eduga. Indrek Kallaste, kes elab oma vanas korteris, on salajase Eesti Rahvuskomitee aktivist. Ta peab sidet erinevate Eesti poliitikute vahel, eesmärgiks poliitikud ühtseks koguks koondada ja taotleda Eesti riigi taastamist. 13. osa peategelasteks on Tooma õepoeg Siim Pärtel ja tema kaks sõpra Märt ning Oskar, kes kõik on 18-aastased ja kevadel lõpetanud gümnaasiumi. Sõjaaja olud ei luba rahuaegseid eluplaane teostama asuda. Eesti Leegioni hakatakse võtma 1925. aastakäigu poisse. Noormehed sooviksid Eesti kaitseks relva haarata, kuid väljavaade sõdida kusagil idarindel ei ole ahvatlev, mistõttu otsitakse pingsalt alternatiive. "Tuulepealse maa" 13. osa peateemaks on sõjaaegsed ärevad ja heitlikud olud, noorte eestlaste valikud, eneseotsingud, nende maailmavaate kujunemine ja noormeeste jõudmine Soome.